Foto: flokasearu.eu
ESC on kahtlemata meeldejääv teos, mille tõlgendamisel ja klassifitseerimisel kerkib esile huvitavaid küsimusi. Kunstnik on oma lähenemist kirjeldanud küllaltki lihtsalt. ESC valmis algselt Eesti Kunstiakadeemias saadud ülesandest teha töö linnaruumis ning isiklikust soovist jõuda liikuva graffitini. Hobuse motiivi kasutamise tingis mõjutatus Eadweard Muybridge'i töödest. Samas on kunstnik rõhutanud, et soovib valmistada võimalikult ambivalentseid töid, mis jätaksid vaatajale võimalikult palju tõlgendamisvabadust.
Loomise ajal oli tegemist selgelt avaliku ruumi kunstiga, kuid tuleb tunnistada, et linnaruumis oli võimalus ESC-ga suhestuda tõenäoliselt vaid vähestel. Sisuline seos linnaga on siiski väga tugev. Kunstnik ise näeb seda romantilise kujutisena Tallinna tänavatel kappavast ja põgeneda soovivast valgest hobusest, keda saadab või jälitab must BMW, mida võib tõlgendada maskuliinse agressiivsuse sümbolina. Video on tehtur perioodil, kui Tallinna linnavalitsus kehtestas öised ajavahemikud, mille ajal lülitati tänavavalgustus raha säästmise eesmärgil välja. Seega võib valget hobust tõlgendada ka kunstniku püüdena tuua linnavalitsuse loodud ebaturvalisse konteksti valgus ning midagi positiivselt. Nii võib ESC kritiseerida olusid, mis teose loomise võimalikuks muutsid. Linna ning pimedust võib ka tõlgendada kui nähtamatut rõhujat, mille eest kunstniku vaim valge hobuse kujul põgeneb.
ESC-d on võimalik ka tänavakunstina tõlgendada. Tänavakunsti publik jääb samuti ajutisuse tõttu väheseks, kuid teosed levivad siiski edasi reproduktsioonide kaudu. Samuti võimaldab sellist lähenemisviisi asjaolu, et tegemist on omamoodi linnaruumi tagasivallutamise aktiga. Samas tuleb kindlasti märkida, et reaalselt tunneme teost pigem videoinstallatsioonina.
Video töötluse puhul on tegemist ka reaalsete sündmuste rekonstruktsiooniga. Nimelt järgib kunstnik teose valmimise ööl hipodroomilt põgenenud hobuste oletatavat marsruuti ning sõit saab alguse ja lõpeb hipodroomil.
No comments:
Post a Comment