Foto www.le.ee
Hankest
Endises Wiedemanni gümnaasiumis, mis kannab nüüd Läänemaa
Ühisgümnaasiumi nime, lõppesid remondi ja restaureerimistööd 2013. aasta suvel. Remonditud
koolimaja koosnb mitme ajastu hoonetest, mille vanimas osas avati kreisikool
juba 1805. saatal. Kooli fuajeed ehib nüüd protsendiseadusega seoses tellitud
Edith Karsloni teose ‘'Lennula''
Protsendiseadus, mis jõustus 2011.
aastal näeb ette, et
iga remondi käigus enam kui 750 000 eurot maksa läinud avalik
hoone saab endale kunstiteose, mille hind on üks protsent ehituskuludest. Seadusest ja koolimaja välimusest
tulenevalt kehtestati konkursireeglid, mida iga osavõtja pidi oma teose kujundamisel järgima.
Ideelahendus pidi lähtuma
arhitektide poolt koostatud kunsiteose asukohta märkivast
plaanist ning teos pidi sobima seda ümbritsevasse keskkonda. Nähti ka ette, et kunstiteos peab
sobima ilmastikutingimustega (kui asub välitingimustes) ning füüsilise
kontaktiga ning üleüldiselt
pidi objekt olema tehniliselt teostatav ja omama madalaid ülalpidamis- ja
hoolduskulusid.
Võiduteose hinnaks, tulenevalt Ühisgümnaasiumi remondikuludest sai 36867€.
Samuti jagati preemiaid 554€ väärtuses konkursi teise ja kolmanda koha
saajatele.
Konkursil osaleja pidi näitama mõõtkaval ära, kus teos asub ning
esitama ka illustreerivad materjalid, kas plaanide, jooniste, lõigete, tekstilise seletuse vms näol.
Võidutöö valik sõltus sellest kuivõrd hästi sobis
objekt hoone sise- või välisruumi, kui originaalne ning funktisonaalne teos oli ning kas see
oli ka majanduslikult otstarbekas.
Žürii, kes sobiva teose välja valis, koosnes oma ala
spetsialistidest (disainer, kunstnik, sisearhitekt, kujundusgraafik), kooli
direktorist ning esindajast Riigi Kinnisvara AS'ist. Üksmeelselt
valiti võiduteoseks
''Lennula''.
Intervjuu kunstniku Edith Karlsoniga
1 1. Kuidas
suhtute “protsendikunsti” ideesse?
Eks ikka positiivselt. Põhimõtteliselt ainuke võimalus vabakutselistel kunstnikel
teha tööd nii, et selle eest ka raha saab. Pluss veel see, et niinimetatud
tavainimestel on võimalik , õigemini
on nad sel juhul lausa sunnitud vaatama ja ka vastu võtma
eesti kunsti ning selle üle ka diskuteerima.
2. Milliseid mõtteid tekitas “Lennula” valmimisjärgne järelkaja ja tagasiside? Kuidas
sellesse suhtute?
Selle kogemusega kinnitus minu arusaam,
et eesti inimesed põhimõtteliselt
suhtuvad kõike,
mida nimetatakse kunstiks, vaenulikult. Ilma süvenemata seostub peaaegu kõik, mis
pole Willendorfi Venus, Picasso, Andy Warhol, millegagi, mis on lihtsalt
rahva raha raiskamine raskel ajal. Olen selle üle palju mõelnud ja ka sel teemal arutlenud teistega ja kathlustan, et see kõik algab juba põhikooli ja keskkooli kunstitundidest...
olgem ausad, kaasaegse kunstini jõutakse alles 12ndas klassis ja kui mina lõpetasin kooli, siis viimane põhimees, keda meile koolis õpetati, oli Andy
Warhol. ... siit edasi võib juba omad järeldused teha. Ühesõnaga ma absoluutselt ei süüdista
mitte kedagi selles imetabases kunstivaenulikuses, mis siin on normiks. Eestis
lihtsalt on lood sedasi, et kultuuri armastus on siin võrreldes muu maailmaga imikukingades,
seda meie raske ajalooo jne tõttu ja kunstiharidusega on sama lugu. Muud eluvaldkonnad on
lihtsalt tähtsamad.
3. Kuidas suhtute juba esitatud ja valmis teose muutmisesse
kooli kogukonna soovil?
Isiklikult olen alati läbirääkimiste ja koostöö poolt. Arvan
et alati on võimalik
läbirääkimistega saavutada kompromiss. Ühesõnaga kui selgub läbirääkimiste käigus,
et muutmised on tehnilistel, ideoloogilistel ja rahalistel põhjustel VÄLTIMATUD siis tuleb need ka teha ja
vastupidi.
4. Ühes varasemas intervjuus olete maininud, et “Lennula” idee võit oli üllatus. Miks?
See võib olla mu isiklik probleem aga üldiselt
iga võit, nii vähe kui
neid mu elujooksul on olnud, on mulle üllatus.
5. Mis olid erinevused ideekavandi ja valminud töö vahel?
Kas on võimalik
näha ideekavandit?
Juhtmed on originaalis teist värvi kui ideekavandis. Aga see
oli ka minu meelest ideekavandis mainitud, et värvitoonid võivad
ideekavandi võidu
ja realiseerimise korral muutuda. Ja lõpuks vastas kõik tingimustele ning projekt sai tellija poolt vastu võetud. Ideekavandit mul praegu pole. Ei
kasuta enda arvutit praegu. Soovitan Olga poole sellega pöörduda.
Intervjuu ühisgümnaasiumi direktoriga Leidi Schmidtiga
Kuidas suhtute teosesse praegu? Kuidas suhtub kooli personal
ja õpilased teosesse praegu? Kas see on omaks võetud?
LENNULA on saanud osaks meie koolimajast, see ilmestab meie
koolipere kogunemiskohta, tähistamaks koolis toimuvaid väiksemaid sündmusi,
tavaliselt öeldakse - koguneme lindude all! Täpsemaks vastamiseks peaksime
korraldama küsitluse. Ma ei ole täheldanud meie koolipere enamiku negatiivset suhtumist
LENNULASSE ei alguses ega praegu.
Kajastus meedias
Võrreldes teiste protsendiseaduste raames koolidesse paigutatud
kunstiteostega sai teos "Lennula" meedia poolt korralikku kajastust.
Nõnda juhtuski, et
Wiedemanni kooli direktriss Leidi Schmit ei andud meie intervjuule vastuseid
vaid ütles, et ta on kõigele juba varem vastanud. Kohalik Läänemaa ajaleht ilmutas
"Lennula" kohta antud pealkirjadega artikleid:
Põhiprobleemid kohaliku lehe andmetel olid, et kunstiteos ei sobi kooli
miljööga kokku, tulemus erines kavandist, kuidas sellised oranzide juhtmete
otsas rippuvad alumiiniumist robustsed linnud nii palju maksma läksid, kunsti üle
otsustavad ainult professionaalid. Asja küttis üles ka kohalike pahurad
netikommentaarid ning suvine hapukurgihooaeg ning seda Läänemaal, kus paljut
nii või naa ei toimu.
Läänemaa veebileht Läänlane andis
sõna ka kunstnikule
endale ning hoidis erapooletumat tooni. Siin Läänlaselt ilmunud artiklite
pealkirjad:
"Lennula" tegija tuleb Haapsalu rahvaga kohtuma
"Lennula" tellinud galerist Olga Temnikova sai
presidendilt noore kultuuritegelase eripreemia
http://laanlane.ee/article/lennula-tellinud-galerist-olga-temnikova-sai-presidendilt-noore-kultuuritegelase-eripreemia
Selgitused ja fotod: Kuidas valmis Lennula ja mis on teose mõte
Ühisgümnaasiumi fuajeesse Lennula toonud kunstihanke seadus
läheb muutmisele
Kunstiteadlane Gregor Taul: Miks on koolimajja tarvis
moodsat kunsti
Valitsus kiitis heaks
Lennula-seaduse eelnõu muudatused
Kunstiteoste tellimise seaduse muudatused teevad protsessi
asjaosalistele selgemaks
Lennula-seaduse muudatused said valmis
Tänu nn protsendiseadusele sai Läänemaa ühisgümnaasium kalli
ja ainulaadse taiese
Ühisgümnaasium otsib võimalust kalli kunstiteose teise
kohta tõstmiseks
Kaia Ansip, Maire Kuusksalu ja Viktor Gurov
No comments:
Post a Comment