Tõnis Hiiesalu, Bruno Lillemets, Oliver Soomets. “Kuldsed käed” Tallinna Ehituskoolis. Intervjuu tellijaga.

Foto www.kul.ee

Protsendiseaduse raames korraldatud konkursi eesmärk oli leida sobivaim ideelahendus Tallinna Ehituskooli tegevusvaldkonna meeldejäävaks, silmapaistvaks, esinduslikuks ja atraktiivseks kuvamiseks läbi kunstiteose. 24 võistlustöö hulgast valiti välja Tõnis Hiiesalu, Bruno Lillemetsa, Oliver Soometsa “Kuldsed käed”, mis valmis 2015. aastal

Tellitava teose maksumus ilma KM-ta oli 65 000 eurot ning konkursi tingimuste kohaselt pidi teos olema paigaldatud 2015. aasta suveks.

Ideelahenduse temaatika pidi olema otseselt või kaudselt seotud kooli tegevusvaldkonnaga ning muutuma aja jooksul osaks kooli identiteedist.

Kunstiteose paiknemiseks pakuti välja mitu võimalikku asukohta: peahoone kinnistu Järvevana tee poolne haljasala, peahoone hoovi poolne puhkeala ning puhkeala teisel korrusel. Võidutöö kunstnikud valisid teose eksponeerimiseks hoovi poolse puhkeala ja teise korruse puhkeala.

Pakutav lahendus võis koosneda mitmest eraldi seisvast teosest, kuid pidid moodustama tervikliku lahenduse.

“Kuldsed käed” koosneb kahest eraldi teosest: skulptuurist ja seinapannoost. Autorid selgitasid oma teose ideed järgnevalt: „Kui sfäär sümboliseerib täiuslikkust, siis inimese käejäljed sellel väljendavad inimese püüdlust täiuslikkuse poole. Mõistus juhib, aga käsi teeb. Meistri käsi on tema allkiri“.

Konkursi žüriisse kuulusid kooli uue hoonekompleksi arhitekt Veiko Tein, Eesti Kujurite Ühendusese liikmed Ekke Väli ja Kirke Kangro, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite ühingu liige Juta Kivimäe, Eesti Kunstnike Liidu liige Flo Kasearu ning Tallinna Ehituskooli direktor Raivo Niidas.

Teose tellija poolsed kommentaarid saime Raivo Niidaselt ja kooli arendusdirektorilt Tõnu Armulikult:

Milline on teie varasem kokkupuude kaasaegse kunstiga?

Ei ole kaasaegse kunsti suured austajad. Praktiliste inimestena on meile jäänud mõningad kaasaegse kunsti väljendusvormid arusaamatuks ja võõraks.

Kuidas sujus otsuse tegemine, kas võitja väljaselgitamine oli keeruline või olid kõik kohtunikud algusest peale ühel meelel?

Võitja väljaselgitamine oli suhteliselt huvitav protsess, kuna žürii arvamus jagunes laias laastus kaheks. Tõsised kunstiinimesed olid arvamusel, mis ei langenud kokku kooli nägemusega. Õnneks ei mindud oma nägemuse pealesurumise teed, vaid loodi õhkkond aruteluks, kus kõik osapooled said oma seisukohti selgitada. Lähtudes kooli poolt esitatud argumentidest ja arvestades tõsiasjaga, et loodava kunstiteose põhilisteks „tarbijateks“ saavad Tallinna Ehituskooli õpilased, töötajad ja külalised, leiti esitatud kavandite seast ühiselt selline, mis lõpuks sobis kõigile žürii liikmetele.

Kuidas sujus koostöö kunstnikega?

Üldiselt normaalselt, kuigi natuke probleeme hakkas tekkima ajaga. Muidu oli kõik hästi.

Kuidas jäite rahule lõpptulemusega?

Lõpptulemus vastas meie ootustele. „Kuldsed käed“ oma lihtsuses ei vaja eraldi selgituskirja olemasolu, mis suunaks vaatajat õigele teele, mõistmaks mida autor oma väljenduslaadiga öelda on tahtnud. Usun, et käe kui inimese põhilise füüsilise loomeinstrumendi motiiv sobib hästi kaunistama Tallinna  Ehituskooli õppekeskkonda.

 

Kas teost on tutvustatud ka publikule? Milline on olnud tagasiside?

Publikuks, kes teosega on tutvunud, saab lisaks kooliperele pidada kõiki meie külalisi ja koostööpartnereid, kes on aasta jooksul meie kooli külastanud. Tagasiside on olnud läbivalt positiivne. Kahest osast koosneva taiese puhul on enam tähelepanu tõmmanud 2. korrusel paiknev käte pannoo.

Muidugi võib siin põhjuseks olla ka lihtsalt tõsiasi, et enamus külalisi ei satu oma visiidi ajal füüsiliselt kooli sisehoovi, et seal paikneva „keraga“ lähemalt tutvuda.

Kas antud kunstiteos paneb teid ümbritsevat ruumi teisiti vaatama?

„Kuldsed käed“ ei ole meid pannud ümbritsevat ruumi laiemas mõttes teise pilguga vaatama, küll on aga kunstiteos kindlasti sobiv meie kooli sise- ja välisime atraktiivsemaks muutmiseks.

 

Mis on teie arvamus protsendiseadusest, tooge välja hed ja halvad küljed ning mida sooviksite parandada?

Protsendiseadus tervikuna on kindlasti hea instrument väärtustamaks loomeinimeste tööd ja pakkumaks neile võimalusi oma ideede elluviimisel. Meie koolil oli õnne, kuna žürii koosnes isikutest, kes olid koostöövalmid ja nõus minema kompromissidele, mis päädisid kõiki osapooli rahuldava tulemusega. Samas on teada juhuseid, kus žürii poolt heakskiidetud kunstiteos on tekitanud asjatuid pingeid ja paigutatud tellija keskkonda praktiliselt tellija soovi vastaselt. Et selliseid olukordi vältida, peaks olema žüriis kunstiinimeste ja tellija  esindajate arv tasakaalustatud.

Kunstnikepoolsed kommentaarid pole kahjuks meieni jõudnud.

Kristin Karolin Nõlvak, Kristina Papstel, Karolina Vasser