august künnapu koostöös renee puusepaga. william dunn, lumivalgeke ja arnold rüütel kohtla-nõmmel, 2001.

August Künnapu (s. 1978) on hariduselt arhitekt, kuid tegev maalikunstis. Tema looming ei mahu ühegi põhilise suuna piiridesse - seda on defineeritud kui näiteks bad paintingut ja post-naivismi, paralleele võib tõmmata ka briti neopopiga. Ta on jõuline nii värvide kui maalimismaneeri poolest. Künnapu on teinud avaliku ruumi teoseid ka väljaspool Eestit, 2005. aastal valminud seinamaalid "Kass ja võimleja" ning "Leemurlane" asuvad Taiwanis.

Künnapu tollane kursusekaaslane, kellega koostöös valmisid Kohtla-Nõmme monumentaalmaalid, on Renee Puusepp. Puusepp on praktiseeriv arhitekt, kes elab Berliinis ja on tihedalt seotud Londonis baseeruva firmaga Slider Studio.

Kohtla-Nõmme, kus tänapäeval asub Kohtla kaevandusmuuseum ja talispordikeskus, on mahajäetud kaevanduspiirkond. 2001. aasta oktoobrikuus korraldati seal arhitektuuribüroo COO-Arhitektid ja Katrin Koovi juhtimisel tööstusmaastike workshop, mille juhendajad olid soomlased Marco Casagrande ja Sami Rintala. Viimati mainitute installatsioon "Gold Fields" koosnes territooriumile istutatud 4000 terasvarrast, mis olid öösel valgustatud. Töötoast võtsid osa EKA arhitektuuritudengid, teiste hulgas August Künnapu ja Renee Puusepp. Workshopi ja selle raames toiminud üritusega taheti väärtustada Ida-Virumaa loodust ja aherainemägesid — kaevandusmaastikku, kui seda õigesti kasutada, võib võrrelda kullaga.

New Consolidated Fields Ltd oli firma, mille rajas 1930. aastatel Kohtla-Nõmmele šoti päritolu William Dunn. Õlivabriku juurde kuulus ka kaevandus, kuna tooraineks vajati põlevkivi. Kaevandushoone seinale Künnapu ja Puusepa poolt teostatud seinamaali "William Dunni portree" saab defineerida kontseptuaalse supergraafikana.

"Arnold Rüütli" kujutamine oli lähtuv sellest, et Rüütel oli August Künnapu väitel tol ajal suur maarahva lemmik, kes oli äsja presidendiks valitud. "Lumivalgekese" aga leidsid autorid kohaliku Viru Joogid nimelise limonaadivabriku etiketilt.

Tegemist on seega lokaalse objektivalikuga, mis on minu silmis ka võrdlemisi juhuslik, kuid seda kindlasti mitte negatiivses võtmes. "Arnold Rüütli portreed" tähtsustas 2003. aastal Eesti Ekspressi  Harry Liivrand, kes tõi välja kolm presidendiportreed (lisaks Künnapule ka Laurentsiuse ja A. Puki teosed) ja nimetas Kohtla seinal asuvat Arnoldit "Künnapu parimaks teoseks üldse".

Iseloomulikult suurele osale avaliku ruumi kunstile, on ka "Arnold Rüütli portree" ja "Lumivalgekese" puhul tegemist millegi efermeersega. Enam kui kümne aasta möödudes on kaevandusmuuseumi abihoonete seintel asunud teosed hävinud. Hästi säilinud on vaid kaevanduse rikastusvabriku seinale maalitud "William Dunni portree". Hoonetekompleksi küll renoveeritakse käesoleval ajal, kuid kaevanduspargi tegevdirektor on lubanud, et teos jääb hoone seinale ka tulevikus. "William Dunn" on samuti jäädvustatud monumentaalmaalide kogumikus "Konspekteeritud ruum" (kirjastus Lugemik, 2012).

August Künnapu 2002. aastal kirjutatud magistritöö "Arhitektuurne ruum Donald Juddi, Gordon Matta-Clarki ja Rachel Whitereadi loomingus" toob välja eelpool mainutud kunstnike ühiseid jooni. Neid jooni saab ka rakendada Künnapu enda ning Puusepa teostele Kohtlas. Seinamaalid "William Dunn", "Lumivalgeke" ja "Arnold Rüütel" seovad kunsti arhitektuuriga ning oluliseks on osutunud perfektsionism kohaotsingul — teosed on paigutatud strateegiliselt, nii et kõik kolm seinamaali olid vaadeldavad korraga ühest punktist. Künnapu teosed on maalipõhised, kuid ruumilise ja installatiivse iseloomuga. Ruumi ja sellega suhestumist rõhutavad maalid Kohtla-Nõmme kaevandushoonete välisseintel.