Intervjuu Eike Eplikuga

Asupaik: Hiinalinn, Ida tänava lõpust umbes 250 meetrit daatšade vahele.
 Tartu Hiinalinna installatsiooni avati linnafestivalil UIT 15. augustil.

Linnafestivali UIT raames lõi Eike Eplik Tartu Hiinalinna omanäolise ning kohaspetsiifilise installatsiooni.
Festivali korraldajad tutvustavad sündmust järgnevalt:

"Linnapiiril, garaažidelabürindi taha jäävas, aegamisi metsikusse loodusse neelduvas kaardistamata pilpakülas asub keset teisi sarnaseid aiamaid kellegi miskipärast pentsikuna tunduv valdus. Kahtlemata on seegi siin omaniku intiimne ja tegus nurgake, kus alati on midagi toimetada. Kuid tundub, et midagi on siin siiski veel. Ehmud hetkeks – märkad silmanurgast, et pilust naabri aiaplangus jälgib sind kellegi valvas vesine silmatera... See silm näeb hämaras, kuidas sa siiski aegamisi majakesele lähened, et valgustatud aknakesest sisse piiluda. Mida nad siit küll kõik otsivad?"

"Eike Eplik (s 1982) on noor Tartu kunstnik, kes loob omanäolisi, muinasjutulisi ning mängulisi kooslusi, mis jäävad esmapilgul silma on veidrusega, kuid lähemal uurimisel annavad vaatajaile võimaluse luua omaenda müstilise ja sügava loo. Eplik on kunstihariduse omandanud Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonnas ning magistritasemel samal erialal Eesti Kunstiakadeemias."

Intervjuu Eike Eplikuga, 18.11.2013, Tartus Vilde tervisekohvikus

Hanna-Liis Kont (edaspidi H): Sissejuhatuseks võiksid rääkida, millega sa kunstivallas peamiselt tegeled?

Eike Eplik (edaspidi E): Ma olen skulptori haridusega. Põhiliselt ma tegelengi skulptuuri ja ruumiinstallatsiooniga, mitte aga traditsioonilise monumentaalskulptuuriga. Samas ma kasutan ka väga erinevaid meediumeid, vahel olen kasutanud maale ja joonistusi. Kasutan ka erinevaid materjale, mulle meeldib taaskasutus, näiteks varasemate tööde edasiarendamine või taaskasutamine. Mind huvitavad looduse, keskkonna ja tervisliku toimimise teemad.

H: Kuidas sa sattusid just skulptuuri õppima?

E: Mulle on alati meeldinud käeliselt asju teha. Skulptuur tundus huvitav ja mulle kohe esimesest hetkest väga meeldis, hetkekski ei olnud kahju, et ma midagi muud ei läinud õppima. Mulle meeldib skulptuuri juures see, et ma saan puudutada materjali ja teha midagi oma kätega. See paelub mind, mitte ainult kontseptsioon.