kunst ja avalik ruum: 2011

Showing posts with label 2011. Show all posts

Wednesday, December 11, 2013

Mats-Laes Nuter. Objekt #0, 2011

Foto: kaadrid Jana Zatvarnicka filmitud dokumentatsioonist,
http://www.youtube.com/watch?v=6Hp8I_O8nj0

Teose kirjeldus autori portfooliost:

"12. aprillil 2011 varastasin ma Raja tänava monumentaalkunsti hoonest Kaarel Kütase ehitatud väikese kollase maja, toimetasin selle Vabaduse väljakule ja veetsin selles tunni oma ajast – lugesin kella viiest kuueni raamatut ja klammerdasin majast anatoomiliselt

seletamatul viisil välja pugedes katusele positiivseid sõnumeid.

[...]

Tribuudina Kultuuripealinn 2011 raames läbi viidud projektile „Objekt nr. 2011“

mõjus aktsioon paratamatult nii klaasmulli kui ka selles tund aega istunud Eesti kultuuritegelasi ironiseerivalt."

Allikas: Mats-Laes Nuteri füüsiline portfoolio.

Kaarel Kütas. Valge, 29. Mai 2011

Fotod: Triinu Jürves

29. mail 2011 Diverse Universe Performance Festivali raames toimunud performance Tallinnas, Pika jala tänaval.

Autori kirjeldus koduleheküljelt:
"Valgete kangaste abil moonutasin turistiderohkes Tallinna vanalinnas Pika jala tänava, luues sinna tavapärasest hoopis teistsuguse, valge ruumi. Kaks tundi väldanud performance'is, liikusin ja toimetasin ise samuti valgeks olendiks moondununa selles keskonnas. Möödujaile valgeid kivikesi jagades, proovisin aegajalt nendega suhelda ja seda vaheldumisi kriiskavat heli tekitades edasi tagasi tormamisega, mis neid pigem peletas."

Performance'i teostamises abistas Kaarel Kütast Philip Pedersen.

Lehekülg rohkemate piltidega: http://kaarelkytas.weebly.com/valge.html

Tuesday, December 10, 2013

Tomomi Hayashi installatsioon "Merele"

Autor: Tomomi Hayashi
Insener: Mihkel Sagar (Mainhouse OÜ)
Asukoht: Mere pst. 20, Linnahalli katus
Kestus: 15. juuli – 10. oktoober 2011

Olümpiamängudeks 1980. aastal valminud Linnahall (arhitektid Raine Karp ja Riina Altmäe) oli Tallinnas nõukogude ajal esimene ja ainus koht, millest üle jalutades sai tavaline linnaelanik kesklinnast mere äärde minna. Vahetu ala Linnahalli kõrval oli suletud, seega pidi liikuma üle katuse. Hoone madal mastabalik vorm tuleneb ka sellest, et Tallinna lahelt pidi ja peab säilima vaade vanalinnale.

Halva ehituskvaliteedi, aga ka funktsionaalsete iseärasuste tõttu, nagu lavaaugu puudumine ja liiga madal lavatorn, on Linnahall tänaseks unne vajunud, oodates uusi tuuli ja investeeringuid. Hoolimata sisemisest vaikusest on Linnahalli katus ja trepid — eriti muidugi soojal aastaajal — jätkuvalt populaarsed ajaveetmispaigad.

Installatsioon lähtus hoone unikaalsest asukohast ning imposantsest arhitektuursest kontseptsioonist ja võimendas veelgi vanalinnast merele mineku tunnet. Lisades ajutiste konstruktsioonidena vaateplatvormid, rõhutas installatsioon hoonesse kätketud iha liikuda edasi, silmapiiri ja vabaduse poole.

Tomomi Hayashi on Eestis elav jaapani arhitekt. Õppinud Jaapanis Yokohama riiklikus ülikoolis ning USAs Virginia Polytechnic Institute and State Universitys. Töötanud Tōkyōs arhitektuuribüroos Maki and Associates ja New Yorki linnas arhitektuuribüroos Rafael Viñoly Architects. Alates 2001. aastast Eestis: arhitektuuribüroodes HEAD Arhitektid (2001) ja Kosmos (2003); alates 2004 büroos HG Arhitektuur. Olulisemad tööd: Lasnamäe kergejõustikuhall, Okupatsioonide muuseum, kortermaja Lootsi 3A, Foorumi ärikeskus ning Rotermanni vana ja uus jahuladu (kõik Tallinnas). Vt.http://www.hga.ee

Thursday, November 14, 2013

"Uurijad" LIFT11

"Uurijad" oli üks Linnainstallatsioonide Festivali raames aset leidnud installatsioonidest, mis asus Lasnamäel Laagna ja Smuuli tee ristumiskohal 21. augustist 1. oktoobrini 2011. Selle autor oli arhitekt Raul Kalvo.

"Uurijad" koosnes kahest suurest antropomorfsest skulptuurist, mis vaatavad kükitades justkui üle paeserva alla. Vorm võeti 3D-skänneriga elavalt inimeselt ning muudeti arvuti abil tahuliseks, seejärel lõigati välja OSB-plaatidest, ehitati kokku puitraamile ning viidi lõpuks Lasnamäe "kanali" servale.

Nagu minagi, on ka Raul Kalvo varem pikka aega Lasnamäel elanud ning leidnud, et "kanali" kaudu koju sõita on äärmiselt igav. Installatsiooni abil püüdis autor Lasnamäed aga veidigi huvitavamaks teha ja välja tuua rõhutatult tavalise paiga erilisus. Kui arvestada, et inimesed nii mujalt Tallinnast kui Lasnamäeltki tulid teost vaatama ja pildistama, õnnestus tal oma eesmärk täita. Muidugi tuleb öelda, et asukoht Smuuli ja Laagna tee ristis on Lasnamäe kontekstis väga hästi valitud, sest nende paenurkade vahel, millel "Uurijad" asusid, kohtuvad kaks väga olulist liiklustrassi. Ma ei saa ka isiklikul tasandil märkimata jätta, et just sellele ristmikule oli mul oma koduakendest alaline vaade ja mul on äärmiselt kahju, et ma 2011. aastal enam seal ei elanud.

Kahjuks ei õnnestunud vastavaid artikleid või muud allikalist kinnitust leida, kuid 2011. aastast mäletan, et "Uurijaid" süüdistati suitsidaalsete mõtete esilekutsumises ja Lasnamäe sünge olemuse veelgi rõhutamises - tegelased, kes vaatavad vaikides kõrgelt alla, "hüppaks?". Õnneks ei suutnud sellised delfikommentaatorlikud reaktsioonid palju kurja teha.

http://www.lift11.ee/installatsioon/uurijad

http://www.kultuurikatel.ee/lift11_teos_uurijad_on_linnaruumi_ilmunud

http://www.lift11.ee/installatsioon/uurijad
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12749:linnainstallatsioonide-festival-tallinnas-2011-ehk-lift11-&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3352

Monday, October 21, 2013

Timo Toots, Soodevahe küla ja Linnujaam, 2009-2011.

2009. aastast on Timo Toots koos oma sõpruskonnaga vedanud projekti “Linnujaam”, millega liitus ametlikult 2011. aastal ettevõtmine nimega “Soodevahe”. Nende kahe projekti koosvaatlemine on õigustatud eelkõige seetõttu, et nad toimuvad ühes ja samas kohas: Tallinna lennujaama taga asuvas illegaalses suvila- ja aiamaapiirkonnas. “Linnujaam” kujutab endast Tallinna lennujaama piraat-seiresüsteemi, mis kogub ja edastab infot kohaliku lennuliikluse kohta. “Linnujaama” peastaap asub Soodevahes, nn vanas daatšas. “Soodevahe” projekti eesmärgiks on elustada kogu piirkonda ja tuua sinna kultuur:plaanis on ehitada sinna “Soodevahe muuseum”, pakkuda juhuslikele turistidele majutust jne. Kogu tegutsemist ajendab lisaks kõigele muule ka asjaolu, et Soodevahe piirkond jääb ette lennujaama laienemisplaanidele ning see väga omanäolise argikultuuri ja arhitektuuriga isetekkeline asustus kaob ajalukku.

tekst: http://www.cca.ee/kunstnikud/timo-toots
pildid: http://works.timo.ee/soodevahe/?lang=et
http://works.timo.ee/linnujaam/?lang=et

Salto Arhitektuuribüroo(Karli Luik ja Ralf Lõoke), NO99 Põhuteater, 2011.

NO99 Põhuteater oli Euroopa kultuuripealinna üks suurimaid ettevõtmisi. Selle idee oli luua installatsioon ja nihestada senist tallinlase ruumikogemust. Sinna lisandus juurde ka mõte põhust - tavapäratust ehitusmaterjalist - põhust( teatri loomiseks kasutati 2000 põhupakki), milles on nii arhetüüpset jõudu kui ka faktuuri ilu.

Skoone bastion: koht, mis ootas juba ammu mingit rituaalset aktsiooni, midagi, mis murraks senise suletuse. Lisaks veel vajadus uut moodi avaliku ruumi järele: mitte putkade, šašlõki või ökokaupadega okupeeritud ala, vaid mänguväljaku, raamatulaenutuse, suure male ja väikese kohvikuga vooderdatud avalik ruum puude all ja vaatega merele, kus kõigil oleks hea ja vaba olla. Ja lisaks veel ka teater: kui juba säärane installatsioon ja säärane avalik ruum luua, siis võiks komplektiga kaasas käia ka kaasaegse kultuuri laks.

Põhuteatri omapärasks oligi selle ajutisus, mistõttu teater tegutses vaid viis kuud.

http://pohuteater.no99.ee/pohuteater

Tuesday, May 14, 2013

Neeme Külm, 40 High-Cube (2009), Lava (2009), Konteiner #3 (2011)

Neeme Külma avaliku ruumi tööd "40 High-Cube", "Lava" ja "Konteiner #3" moodustavad omaette seeria, millest esimese kohta on siinses blogis allpool postitus olemas.

40 High Cube - 31. juulil 2009 peeti Haapsalu jahisadamas rahvusvahelist kunstifestivali „Seanahk" mille raames riputas kunstnik Haapsalu sadama kaile 15 kraadise nurga all konteineri, (mõjutatuna EKKMi estakaadist, kus kalle on see, mis on ruumi keskmeks) kus esinesid bändid ja Dj-d. Teose nimi tuleneb kasutatud kõrgema merekonteineri ametlikust nimest milleks ongi 40 High-Cube.

Lava puhul on tegemist skupltuuriga, mis kujutab endast lava ning ka funktsioneerib sellena. Teos valmis EKKMis toimunud näituse ”TDK” raames 2009. aastal ning demonstreerib ilmekalt kunstiprojekti rahade transformeerimist millegi hoopis praktilisema tekitamiseks, mida parasjagu tarvis on. Siinkohal oli tegemist ülesehituselt klassikalise ja eeskujuliku institutsioonilt toetuse taotlemise näitega, millele järgnesid samalaadne installeerimine ja pärastise aruande esitamine. Rõhutama peaks ka ise organeeruvate olukordade tähtsust, kus inimene ei ole teadlik sellest kus ta tegelikult viibib. Kuigi see on lava ja ka selle nimi on “Lava”, näeb see ainult lava moodi välja.

Konteiner #3 koosneb kahest standardsest ehitusprahi konteinerist, mis on tõstetud küljele, lahtised ülaosad vastakuti ja uksed kõrvuti, ning moodustab kinnise siseruumi mõõtmetega ca 6 x 5 x 2,3 m. Festivali kahe päevajooksul toimib installatsoon lava/peoruumina.

Installatsioon paikneb kunsti ja arhitektuuri piirimail. Festivali ajaks on lavastatud absurdne ruumiolukord, mille töölehakkamise kindlustab seestoimuv pidu, mille varjus “sisse sööta” keskkond, mis muidu mõjuks võõra või eemaletõukavana.