- Mothers (2012), mis esitati Rakveres Baltoscandali festivali raames, (5. juuli)
- John 8:7 (2013), mis on ette kantud kolmel korral: Bulgarias, Otets Paisiy Street Festivalil (8. juuni); Tallinnas, Sokos Hotel Viru Cafe Amigos, Dimanche Rouge raames (19. oktoober); 2012 Helsinki, Gallery Myymälä2, ESTOMANIA, “John 8:7” (4. august)
- Maitsemeel/eetikameel/ Flavour of Ethics? (2013), mis esitati Tallinnas Vabaduse väljakul (22. veebruar).
- In the End of Winter I Wished a Beginning of Winter (2013) esitatud kahel korral: Tallinnas, Patarei Kultuuritolmul (13. juuli); Tallinn, Kultuurivabrik Polümer, Dimanche Rouge raames (17. oktoober).
Johan Henrik Pajupuu (edaspidi JHP): Alustame üldisema küsimusega, tutvusta oma kunstnikupositsiooni? Kuidas sa iseennast positsioneerid kunstiväljal?
Kaia Otstak (edaspidi KO): Ma ei oskagi veel ennast positsioneerida, kuna kõik on suhteliselt alguses ja ma õpin üldse teist eriala, olen veel pigem outsider.
JHP: Praeguseks on sul mitu näitust olnud, performance’ite arv on tohutu
KO: Pole lugenud näituseid kokku, kaks galeriinäitust, ja siis on alternatiivsed galeriid, nagu Metropol. Mingeid grupinäituseid on ka olnud, üle kümne.
JHP: Millised tööd on sellised, mida saaks määratleda kui avalik kunst, või kunst, mis suhestub avaliku ruumiga?
KO: Ma arvan et enamik mu performance’eid on sellised isegi siis, kui nad on tehtud galeriiruumis. Ma küll otseselt ei sunni inimesi oma perfomance’ites osalema, aga ma pakun seda võimalust. Need performance’id on selles suhtes ikkagi otseselt kommunikeerivad, soovivad panna inimesi mingi asja üle mõtlema. Peamine asi, mis mind ärgitab neid tegema, on eetilised küsimused.
Tavaliselt on mu performance’id tehtud niimodi, et neid võib lihtsalt vaadata, et keegi ei pea ja kedagi ei sunnita sekkuma, aga inimesed võivad, ja on seda tavaliselt teinud.
