kunst ja avalik ruum: installatsioon

Showing posts with label installatsioon. Show all posts

Wednesday, December 11, 2013

Kaarel Kütas. Valge, 29. Mai 2011

Fotod: Triinu Jürves

29. mail 2011 Diverse Universe Performance Festivali raames toimunud performance Tallinnas, Pika jala tänaval.

Autori kirjeldus koduleheküljelt:
"Valgete kangaste abil moonutasin turistiderohkes Tallinna vanalinnas Pika jala tänava, luues sinna tavapärasest hoopis teistsuguse, valge ruumi. Kaks tundi väldanud performance'is, liikusin ja toimetasin ise samuti valgeks olendiks moondununa selles keskonnas. Möödujaile valgeid kivikesi jagades, proovisin aegajalt nendega suhelda ja seda vaheldumisi kriiskavat heli tekitades edasi tagasi tormamisega, mis neid pigem peletas."

Performance'i teostamises abistas Kaarel Kütast Philip Pedersen.

Lehekülg rohkemate piltidega: http://kaarelkytas.weebly.com/valge.html

Monday, November 18, 2013

b210, Bassein, 2010

http://nap.arhliit.ee/files/gimgs/123_001_bassein_andra_aaloe.jpg

Installatsioon leidis aset Linnahalli kõrval augustis 2010. aastal “52 üllatust ja ideed” raames. Selle autorid on Andra Aaloe, Aet Ader, Flo Kasearu, Grete Soosalu.

Veel:
http://b210.ee/52_bassein/
http://nap.arhliit.ee/aet-ader/installatsioon-bassein/

Lauri Eltermaa, Hüljatud maalid, 2009-2010

Foto autor: Sten Eltermaa, http://www.kauss.ee/wp-content/uploads/2010/12/IMG_3643-e1292603892956.jpg

Lauri Eltermaa loodud installatsioon EKA tudengite hüljatud maalidest. See oli üleval kolmes erinevas kohas Tallinnas - Lasnamäel (2009), Mustamäel (2010) ja Vabaduse väljakul (2010).

Veel:
http://www.kauss.ee/blog/portfolio/huljatud-maalid/
http://www.tallinncity.ee/252109/galerii-noor-kunstnik-tegi-sajast-maalist-koosneva-skulptuuri
http://www.52.ee/?tag=lauri-eltermaa

Tuesday, October 15, 2013

Anu Juurak. "UFO = tundmatu objekt, 2002.

"Lux Euroopa kujutas endast kohaspetsiifilist installatsioonide näitust Kopenhaageni linnaruumis, millega tähistati Taani EU eestistujamaaks olemist sel poolaastal ja detsembris toimunud Euroopa Liidu tippkohtumist Kopenhaagenis. Näituse idee oli kutsuda Euroopa riike ja elanikke koostööks ühises eluruumis.

Kopenhaageni bussijaama üles seatud Anu Juuraku projekt “UFO = tundmatu objekt” on interaktiivne valgusobjekt, mis jälgib väliselt kõiki arhetüüpse UFO ülesehituse reegleid. UFOt iseloomustavad Anu Juuraku sõnul mitmesugused valgusmängud, mis on programmeeritud pulseerima ja värvi vahetama. Juuraku UFO on interaktiivne — see reageerib lähenejale anduritega. Ta võib end välja lülitada, pimestada, heli tekitada ja muid ootamatusi ette võtta."

Tekst ja fotod:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/anu-juurak-esindab-eestit-ufoga.d?id=4498449

http://www.flickr.com/photos/75064349@N02/6754190731/

http://www.flickr.com/photos/75064349@N02/6754187075/

Tuesday, May 14, 2013

Neeme Külm, 40 High-Cube (2009), Lava (2009), Konteiner #3 (2011)

Neeme Külma avaliku ruumi tööd "40 High-Cube", "Lava" ja "Konteiner #3" moodustavad omaette seeria, millest esimese kohta on siinses blogis allpool postitus olemas.

40 High Cube - 31. juulil 2009 peeti Haapsalu jahisadamas rahvusvahelist kunstifestivali „Seanahk" mille raames riputas kunstnik Haapsalu sadama kaile 15 kraadise nurga all konteineri, (mõjutatuna EKKMi estakaadist, kus kalle on see, mis on ruumi keskmeks) kus esinesid bändid ja Dj-d. Teose nimi tuleneb kasutatud kõrgema merekonteineri ametlikust nimest milleks ongi 40 High-Cube.

Lava puhul on tegemist skupltuuriga, mis kujutab endast lava ning ka funktsioneerib sellena. Teos valmis EKKMis toimunud näituse ”TDK” raames 2009. aastal ning demonstreerib ilmekalt kunstiprojekti rahade transformeerimist millegi hoopis praktilisema tekitamiseks, mida parasjagu tarvis on. Siinkohal oli tegemist ülesehituselt klassikalise ja eeskujuliku institutsioonilt toetuse taotlemise näitega, millele järgnesid samalaadne installeerimine ja pärastise aruande esitamine. Rõhutama peaks ka ise organeeruvate olukordade tähtsust, kus inimene ei ole teadlik sellest kus ta tegelikult viibib. Kuigi see on lava ja ka selle nimi on “Lava”, näeb see ainult lava moodi välja.

Konteiner #3 koosneb kahest standardsest ehitusprahi konteinerist, mis on tõstetud küljele, lahtised ülaosad vastakuti ja uksed kõrvuti, ning moodustab kinnise siseruumi mõõtmetega ca 6 x 5 x 2,3 m. Festivali kahe päevajooksul toimib installatsoon lava/peoruumina.

Installatsioon paikneb kunsti ja arhitektuuri piirimail. Festivali ajaks on lavastatud absurdne ruumiolukord, mille töölehakkamise kindlustab seestoimuv pidu, mille varjus “sisse sööta” keskkond, mis muidu mõjuks võõra või eemaletõukavana.

Tuesday, April 16, 2013

Siim Tanel Annus "Eesti inimesed," 2010

Pilt: Siim Tanel Annus

Installatsioon avati mõni kilomeeter enne Mäo risti asuval põllul 27. detsembril 2010 ehk vahetult enne, kui Eesti eurole üle läks. Füüsilises plaanis on tegemist metallkarkassile kinnitatud maalidega, millel on suurendatult kujutatud eesti rahatähtedelt võetud inimesi. Maalid sarnanevad nendele, mida kunstnik sama aasta augustis ja septembri alguses eksponeeris Kunstihoones näitusel „Raha ja poeesia“. See seeria sai alguse juba 2009. aastal, mil tema rahateemalised teosed olid väljas Soomes Retretti kunstikeskuses ja Eesti Panga hoones, kus oli kujutatud suurendatud kujul tähenduslikke fragmente rahatähtedelt. Eesti pangas eksponeeritud näituse pealkiri oli „Minu inimesed,“ mis viis mõttele, et äkki Annus lihtsalt taaskasutas oma vanu maale, aga tegelikult olid installatsioon erinevad. Siseruumidesse mõeldud maalid olid tehtud kasutades reljeefset värvipastat, millele massi andis dolomiidipulber, siis Mäos eksponeeritud üleelusuuruses portreed olid ilmastikukindlad. Postimehe artiklis oli kirjas, et nende silmad hõõguvad maanteeäärses pimeduses, mis ei tähendanud aga mitte pupillide asemel paigaldatud punaseid leede, vaid valgustust külgedelt. Osa piltidest oli kaetud helenduva ainega. Ajapuudusel jõudis Annus ühe pildi selle ainega ainult osaliselt katta. Tegemata jäid ka Rudolf Tobiase ja Carl Robert Jacobsoni maalid .Installatsiooni valmimiseks oli Annusel kolm kuud.

Kunstniku intentsiooni kohaselt peaksid eesti kultuuri suurkujud päeval ja öösel jälgima, kuhu rahvas läheb. Seepärst oli koht valitud Eesti keskele ja et Siim Tanel Annuse meelest on eesti rahvas maarahvas, siis paikneb installatsioon põllul. See on hüvastijätt krooniga, aga ühtlasi väga rahvuslikku eneseteadvust puudutav akt – nimelt oli väidetavalt selle installatsiooni üheks eesmärgiks tuletada meelde, et „kroonidel kujutatud inimesed on rahvuslik rikkus, kes krooni kadumisega ei tohi ununeda“.

Nii et tegemist oli ajutise monumendiga mineviku valuutale ja laiemalt eesti kultuurile. See kõlab suurejooneliselt ja võib-olla traagiliselt, aga tegelikult kunstnik ise on üsna rahulik. Ühes intervjuus ütles Siim Tanel Annus, et kui tema 95-aastane isa oleks iga raha kadumist rängalt üle elanud, ei oleks ta ilmselt nii vanaks elanud. Seega võib tegemist olla küll pisut sentimentaalse ettevõtmisega, kuid ajutisus annab märku, et pole mõtet krooni lõputult taga nutta - tasakaalukas ja sümboolne hüvastijätt. Kahjuks ei ole teada, kas tegemist oli tellimustööga või kunstniku isikliku algatusega.